Alutaguse maraton: Röövitud võit

10.02.2013

Võtsin treeningeesmärkidel juba algselt plaani maraton läbida paaristõugetega. Keerulistes ilmaoludes (tihedas lumesajus) teadsin juba stardi eel, et üksi eest ärasõitmine eeldab head seisundit. Tundsin stardist alates üsna head jaksu. Lumesaju lõppedes ja eessõitjate poolt mingil määral lahti sõidetud raja osa 10km-l otsustasin, et mul on piisavalt jõudu üksinda eest ära sõita. Saavutasin üsna kiiresti soliidse minutitega mõõdetava edumaa. Kahjuks püüdsin juba 13km peal enamik  raja lahtisõitjad kinni ning alates poolest distantsist pidin paksu märga rajale sadanud lund üksi sahana lahti ajama. Kulutasin end sellel rajaosal meeletult, kuna paksus lumes puudus igasugunegi lipe ning ei olnud võimalk isegi laskumiste peal juua. Rääkimata sellest, et kiiruste vahe tee lahtilükkajal ja tiimi tööd tegeval grupil on meeletu. Ca 8km ennem lõppu püüdis suur grupp mu kinni ning sain nii moraalse kui ka füüsilise „kangi“. Usun, et oleksin normaalse korralduse juures  (vähemalt mõne raja lahtisõitja olemasolul)  võimeline finiši joont  ületama esimesena. Kahjuks ei maksa tagantjärgi tarkus midagi. Rebisin 6km ennem võistluse lõppu numbri seljast.