Ei anna alla!

12.02.2014

Lootsin, et viimasel võistlusel, milest siin ka pikemalt kirjutasin,  sai ebaedu karikas täis.  Paraku oli see võistlus katastroofi algus.  Võistlusel ära külmumise tõttu jäin põhjalikult ja pikaks ajaks haigeks. Nii pikka ja kurnavat haigust pole varem põdenud.  Olen sellel aastal (nagu ka varasematel) näinud meeletult vaeva ja püüdnud teha kõik, mis minu võimuses. Nii seisund kui ka tulemused näitasid, et jaanuari lõpust alates võiks tulla ka mõni ilus resultaat. Paraku igal rindel tugevalt pingutades muutus organismi vastupanu võime nõrgaks. Nii mõjuski viimase võistluse ebaedu rusuvalt nii kehale kui vaimule, mis tõttu varisesin haige voodisse. Püüdsin kõikide vahenditega kiiresti jalgele saada, paraku tulutult.  Tänaseks päevaks on enesetunne küll tasapisi paranema hakanud. Kuid  kaks nädalat haigust ja treeningutel eemal olemist keset kõige tihedamat võistlus hooaega on karm tõsiasi. Kuna ma olen edasi püüdlik  ja usun iseendisse ei jäta ma jonni. Püüan voodist tõusta ja jalad alla saada. Kindlasti on esialgu seis üsna hull, kuna nii pikka pausi füüsilisest koormusest pole mul kunagi varem elus olnud. Ka ilma taat ei ole sellele just toeks.  Eks aeg toob arutust. Ise ootan kannatamatult, et näha mis seis on?

Lisa kommentaar