Biograafia

Kes: Madis Vaikmaa alias “mees metsast”
Kust: Padise vallast Harjumaalt. Koolid, treeningud ja elu on mind ränduriks teinud, seega kohtab mind erinevates treeningpaikades: Tallinnas, Viljandis, Otepääl, Padisel jne.
Kuidas: Alustasin suusatamisega 10. klassis Otepää Audentese spordikoolis, kus tõusin paari aastaga omaealiste Eesti tippu ja kuulusin Eesti Suusaliidu noortekoondisesse ning kiindusin suusatamisse jäägitult. Ennem seda olin aktiivne maapoiss, kes suusatamisest ja võistlusspordist ei teadnud midagi. Minu, “mees metsast”, sattumine suusasporti on omaette pikk ja humoorikas lugu, millest lähemalt saab lugeda alt. Pärast spordigümnaasiumi otsustasin ühendada sportimise ja täismahulise õppimise Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri erialal. Kogu ülikooli aja tegin pühendunult trenni koos Eesti meeste koondisega. Kahjuks nõudsid võistlushooajal koolitööd nii palju energiat ja aega, et võistlustulemused kannatasid tugevalt. Vaatamata sellele olen iga aastaga meessuusatajate tipule sammu lähemale astunud. Tänaseks päevaks olen oma tugevused leidnud ja keskendunud pikamaasuusatamisele.

"Mees metsast" läbi juhuste suusatamise ja spordi juurde

 

Sündisin Harjumaal Padise vallas Harju-Risti külas perekonna esikpojana. Esiti elasime maal kortermajas. Maast madalast olen olnud aktiivne maapoiss, kes juba lasteaiast saati käinud kõikvõimalikes ringides. Paraku puudusid tollal Harju-Ristil sportimisvõimalused ja sellest tulenevalt oli selle alane huvitegevus olematu. Nii kasvasingi esialgu üsna spordivõõrana. Ka kehalise kasvatuse tunnid polnud just minu lemmikud.

Kõik muutus, kui kolisime perega 7. klassi poisina Padisele isa tallu. Seal hakkas avalduma mu suur töökus ja loll järjekindlus. Maakodus leidus alati füüsilist tööd, mida teha. Lisaks avardusid Padisel oluliselt ka sportimise võimalused. Nii muutusin kiiresti füüsiliselt üsna tugevaks maapoisiks. Esindasin alati kooli kõikvõimalikel spordialadel maakonna spordivõistlustel. 
Padisel hakkasin tihedamalt kokku puutuma ka suusatamisega, kuid esialgu läbi ekstreemspordi. See põhines kõikvõimalikel mäest alla libisevatel vahenditel hüppamisel ja trikitamisel. Lisaks tuli koolis käia 2 km kaugusel, mis kiiruse huvides sai ikka lipates või talvel suuskadel läbitud.
8. klassis käies elas meie pere üle suure kaotuse, misjärel hakkasin kaotusevalu leevendamiseks omaalgatuslikult rohkem trenni tegema. Nii juhtuski, et 9.klassi talvel võitsin Harju meistrivõistlustel ühe päevaga 2 kuldmedalit. See tekitas mõtte, et olen maru kõva suusalõvi ning otsutasin minna omaealiste Eesti meistrivõistlustele.

Oma esimestel eestikatel olin tõeline “mees metsast”. Kõik oli täiesti uus ja esialgu müstiline - Tehvandi suusastaadion, ümberringi vuhisevad koondise dressis suusamehed, uskumatu kvaliteedi ja raskusega rajad. Kõik oli muljetavaldav.

Stardis imetlesin vaid kaasvõistlejate varustust. Endal olid all määrimata tavalised noore suusad ning olematu tehnika. Võistlusel olin loomulikult viimane. Pärast seda mõtlesin, kuidas on võimalik, et nad nii kiiresti suusatavad. Otsustasin, et pean pääsema Otepääle suusakooli ja Harju meistrivõistlustel harjumuspäraseks saanud poodiumikohtadele. Lugu sellest, kuidas ma Otepääle spordigümnaasiumisse pääsesin, vääriks omaette raamatut, kuid siiski sellest lühidalt. Nõuded kooli pääsemiseks olid kõrged nii võistlustulemuste kui ka kehaliste katsete osas. Erialaseid harjutusi sooritasin katsetel esmakordselt, rääkimata sellest, et arvesse võetavaid tulemusi mul polnud. Oli vaid meeletu tahtmine, hea tunnistus ja veelkord meeletu tahtmine. Mulle otsutati anda võimalus ja pääsesin katseajaga kooli sisse. Siinkohal tänan kõiki, kes selle otsuse langetasid ja mulle võimaluse andsid. Sealtpeale kulges edasine areng tormilise kiirusega.

 

Minu esimeseks treeneriks sai Margus Uibo, kelle käe all sain teada, et suusatamises eksisteerib peale minu enda aretatud suusatehnika, mis võis kohati sarnaneda erinevate vabatehnika elementidega, ka klassikatehnika. Tänu oma meeletule tahtmisele ja töökusele jõudsin esimesel hooajal omaealiste hulgas keskmisele tasemele. Teisel hooajal olin juba kindel esikümne mees. Sealt edasi jõudsin juba poodiumikohtadele, esimestele rahvusvahelistele võistlustele ning Eesti noortekoondise liikmeks.

Olen alati spordi kõrvalt õppimist ja enesearendamist väga vajalikuks pidanud. Nii otsustasin peale spordigümnaasiumi lõpetamist minna edasi õppima mind väga köitnud erialale: maastikuarhitektuur Eesti Maaülikoolis. 

Kogu ülikooli aja tegin pühendunult trenni koos Eesti meeste koondisega. Kahjuks nõudsid võistlushooajal koolitööd nii palju lisaenergiat ning röövisid väga palju une- ja puhkeaega, et võistlustulemused kannatasid tugevalt. Lisaks avaldasid võistlustulemustele oma suurt negatiivset mõju ka ülekoormusest põhjustatud haigestumised. Vaatamata sellele olen iga aastaga meessuusatajate tipule sammu lähemale astunud ning saavutanud mitmeid arvestatavaid ja vägagi lootustandvaid tulemusi.

Tänaseks päevaks olen ülikooli õpingud edukalt bakalaureusetasemel lõpetanud ja püüan pühendunult ning kõige kiuste tõusta pikamaasuusatamises kõrgele rahvusvahelisele tasemele. Lisaks väga headele looduslikele eeldustele olen ladunud vägagi tugeva vundamendi ning omandanud ohtralt kogemusi ning saanud enda vigadest palju õppetunde. 
Esimesel ülikooli järgsel aastal tegin tugeva arenguhüppe parandades rahvusvahelise suusaliidu reitingupunkti 20%. Saavutasin Euroopa Maratoni Meistrivõistluste sarjas pronksmedali. Möödunud kaks hooaega aga võitlesin tõsiste terviseprobleemidega. Sellele vaatamata olen suutnud treenida maailma tipule lähedaselt ning saavutada mõningaid korralikke ja lootustandvaid tulemusi. Pikamaasuusatamise MK sarjas olen sõitnud korduvalt punktikohtadele 30. parema hulka ning saavutanud viimastel aastatel eestlaste parimaid kohti. Eelmisel hooajal võitsin terviseprobleemidele vaatamata ka Eesti pikamaasuusatamise karikasarja (Estoloppeti). 

Tulemused olen saavutanud suuresti omal käel, omamata treenerit või muid taustajõude nagu suuskade ettevalmistus võistlusteks ja hooldus, jootmine, tehniline ja muu vajalik tugi võistlustel, lihashooldus jne. 

Sellest hooajast olen alustanud motiveeritud koostööd treener Jaanus Teppaniga. Usun, et koostöös hea treeneri ja korraliku ettevalmistusega olen võimeline oma head eeldused ja senise suure töö realiseerima korralikeks tulemusteks.

 

Mina arvudes

Pikkus/kaal: 175/69
Aeroobne lävi: 165 lööki/min
Anaeroobne lävi: 185 lööki/min
Kopsu maht: 6l
Hapniku tarbimine (VO2 max): 85 ml/min/kg
Treeningmaht aastas: 11000 km, 900h - 1000 h

Treening

Koduklubi: SPARTA www.sparta.ee
Minu treener: Madis Vaikmaa
Endised treenerid: Margus Uibo, Mati Alaver, Jaanus Teppan
Treening- ja suusarajad: Padise ajaloolised lummavad metsad ja suusarajad, Otepää mäed ja orud, Viljandimaa lainjad tõusud ja langused, Tallinna tänavad ja spordirajad ning tuhanded teised paigad. Treenida saab kõikjal ja igal ajal!

Tulemusi

2011-2012 Eesti pikamaasuusatamise karikasarja (Estoloppet) üldvõitja
2010 Euroopa maratoni meistrivõistluste pronks

 

FIS Marathon cup

Tartu Maraton (2006) koht 11
Dolomitenlauf (2009) koht 24
La-Sgambeda (2009) koht 31
Tartu Maraton (2010) koht 14
Finlandia-Hiihto (2011) koht 13
Finlandia-Hiihto (2012) koht 11
Tartu Maraton (2012) koht 30

Rahvusvahelisi maratone

Tiroler Koasalauf (2010) koht 11
Skadi Loppet (2010) koht 13

Eesti maratonide tulemusi

Tallinna Maraton (2003) koht 1
Tallinna Maraton (2004) koht 1
Haanja Maraton (2006) koht 5
Viru Maraton (2006) koht 3
Tartu Maraton (2006) koht 11
Haanja Maraton (2010) koht 4
Tartu Maraton (2010) koht 14
Tartu Maraton (2011) koht 29
Tamsalu-Neeruti Maraton (2012) koht 2
Tartu Maraton (2012) koht 30
Alutaguse Maraton (2012) koht 1
Tallinna Maraton (2012) koht 2
  

Tulemused hooaeg 2011-12

2011-2012 Eesti pikamasuusatamise karikasarja (Estoloppet) üldvõitja
EMV 15km Uisk koht 4
Alutaguse marathon koht 1
Tartu Maraton koht 30
Finlandiahiihto koht 12
Eesti Maatalimängud 10km Uisk koht 1
Tallinna Maraton koht 2
Tamsalu-Neeruti Maraton koht 2
EMV Jõulumäe 3x10km Teatesõit koht 3